Tippjuhist naistel kõrgem palk

Naistippjuhtide teemat on kahjuks võimatu lahata Tallinna börsifirmade näitel, sest esiteks on Tallinna börs valimina liiga väike ning teiseks juhib vaid üht Eesti börsifirmat naine. Selleks erandiks on Premia Foods, kelle juhatuse esimees on Katre Kõvask.

Naisi börsifirmade eesotsas vähe. Vaadates üle Atlandi ookeani läände, siis isegi maailma suurimas majanduses ja sotsiaalselt ühes enim arenenud ühiskonnas on suuri firmasid juhtivate naiste osakaal üllatavalt väike. Fortune 500 ja 1000 ettevõtetest vaid 4,6% juhib naine. Mis veel kurvem - vaid 14,6% kõigist juhtkonna positsioonidest kuulub naistele, selgub uuringufirma Catalyst andmetest.Samas on näha, et trend sel suunal on positiivne. 1995. aastal ei juhtinud ükski naine Fortune 500 ettevõtet, kuid selle aasta alguseks oli number kasvanud 23ni. Küll aga on tippu jõudnud naised väga hästi makstud. 2012. aastal oli S&P 500 indeksisse kuuluvate ettevõtete meestegevjuhtide mediaanpalk 9,8 miljonit, millest enamik naistegevjuhte teenib rohkem, märgib Catalyst.

Naiste palk on kõrgem. Uuringufirma NerdWallet toob oma 2012. aasta uuringus välja, et kui Fortune 500 meestegevjuhtide mediaanpalk oli 9,8 miljonit dollarit, siis naisjuhid teenisid 11,1 miljonit ehk 13% rohkem.

Andmed võib muidugi veidi moonutada fakt, et naiste valim oli päris väike - 18 naist ja 482 meest. Loo juures olev tabel näitab, et nende 18 naise hulgas on neid, kes juhivad hiiglaslikke ettevõtteid. Selliste ettevõtete juhid teenivad juba ainuüksi firma suuruse pärast rohkem. Need üksikud n-ö superstaar-tegevjuhid nagu näiteks Marissa Mayer või Indra Nooyi mõjutavad naiste keskmist palka palju rohkem, kui näiteks Tim Cook või Mark Zuckerberg suudavad mõjutada meeste keskmist palganumbrit.

Seega võib öelda, et kui ollakse kadalippudest lõpuks läbi murtud, siis vähemalt rahaliselt hinnatakse naistegevjuhte rohkem. Ja see kadalipp firma kõige kõrgemale kohale on naiste jaoks päris raske. NerdWalleti andmeil on ligi pooled USA parimate ärikoolide lõpetajad naised, ent Fortune 500 ja 1000 ettevõtetest juhivad nad vaid 5%. See tähendab, et vaid kõige muljetavaldavamad ja helgema peaga naised jõuavad firma etteotsa.

Üks teine näitaja viitab aga, et naiste kompensatsioon on väiksem kui meeste oma. Kasumit teenivad S&P 500 firmad maksid naistegevjuhtidele töötasuna keskmiselt 13 005 dollarit iga kasumina teenitud maksueelse miljoni dollari pealt. Mehed teenisid seevastu 15 935 dollarit ehk 23% rohkem.

Firma edu juhi soost ei sõltu. Näitajaid on mitmesuguseid, kuid näha on, et naistegevjuhi palkamine firmale edu ei kindlusta. Vähemalt mitte börsil. Loo juurde olen koostanud tuntuimate Fortune 500 ettevõtete naisjuhtide edetabeli ning toonud kõrvale firma aktsia tootluse nende ametisse asumise ajast ning kõrvutanud selle S&P 500 indeksi tootlusega.

Kaheksast firmast vaid kolm on suutnud turgu edestada ning vaid kaks neist on märkimisväärselt paremini esinenud. Üks neist ehk Mayeri juhitud Yahoo aktsia on tõusnud mitte firma hea juhtimise või finantsseisu pärast, vaid Alibaba börsidebüüdi pärast. Yahoo omas Hiina kommertshiius 24% osalust.

Kirjutasin läinud kuul, et tegelikult on Yahoo aktsia sedavõrd alahinnatud, et võlgade, Alibaba ja muu mahaarvamisel oleks firma tegelik väärtus hoopis negatiivne. Fakt on ka see, et Mayeri juhtimisel on firma käive ja tegevuskasum kahanenud.

Seega vähemalt selle üsna piiratud valimi ja lihtsa analüüsi puhul võib järeldada, et investorid üleliia tugevalt naisjuhte ei hinda. Või vähemalt nende juhitavaid firmasid, sest firma ei koosne ega sõltu ainult tegevjuhist.

Naised on kaasavamad. Küll aga on erinevad uuringud näidanud, et naised on väga edukad firma eesotsas. Tihti võib just naisjuht olla otsuste langetamisel meeskonda kaasavam ning üldiselt ollakse tiimiliikmete vajaduste osas tähelepanelikumad. On huvitav fakt, et juhatused, kuhu kuuluvad ka naised, maksavad ülevõtmiste eest vähem ning üldiselt sooritavad ka vähem ülevõtmisi.

Kokkuvõttes võib öelda, et mitmekesisus vaid rikastab firma töökultuuri, avab uusi vaatenurki ning Ühendriikide näite varal võib öelda, et juba firma juhatusse jõudnud naised on vägagi kvalifitseeritud firmat juhtima. Küsimus on usalduses.